Portosüsteemne šunt on väga levinud haigus väikestel koertel, näiteks Yorkshire'i tõugu koertel. See maksahaigus on üsna ohtlik, sest kuigi see algab maksast, võib see mõjutada kogu looma organismi. Haigusel võivad olla tagajärjed isegi närvisüsteemile. Kuigi see haigus ei ole väikestel koertel nii haruldane ja on üks levinumaid Yorkshire'i tõugu koertel, on seeLõppude lõpuks, mis on portosüsteemne šunt koertel? Millised on selle põhjused ja kliinilised tunnused? Kas šunti on võimalik koertel ravida? Ja kuidas saame ennetada selle haiguse ilmnemist koeral? Patas da Casa rääkis veterinaararst Amanda Carloni'ga, kes vastas kõigile küsimustele portosüsteemse šundi kohta koertel. Tutvu sellega!

Mis on portosüsteemne šunt?

Portosüsteemne šunt on maksahaigus, mis on seotud vereringehäirega. Seda seisundit nimetatakse ka portosüsteemseks šuntiks (PSD) või portosüsteemseks veresoonkonna anomaaliaks. Et mõista, millega see haigus on seotud, on vaja mõista veidi koerte anatoomiat. "Loote maksal on oma piiratud funktsioon. Seega, et seda säästa ja kaitsta, on olemasSee on suur veresoon, mida nimetatakse ductus venosuseks, mis suunab vere nii, et see ei liigu läbi maksa," selgitab veterinaararst Amanda Carloni. Ta ütleb, et see ductus venosus sulgub umbes 3 kuni 10 päeva pärast sünnitust, kuna organ on juba hästi arenenud. Kui see juhtub, hakkab portaalveenist tulev veri läbima maksa, organit, mille ülesanne on muuta teatud aineid"vähem toksilised" versioonid, nii et neid saab organismist probleemideta välja viia.

Amanda selgitab aga, et portosüsteemse šundi puhul ei ole see venoosne kanal pärast maksa tekkimist suletud, mis takistab vereringet. "Portosüsteemne šunt seisneb venoosse kanali püsivuses või muude anomaalsete veresoonte olemasolus. See põhjustab, et portaalveri (portaalveenist) ei liigu läbi maksa ja läheb otse vereringesse.süsteemsed; nad võtavad kaasa aineid nende "mürgisemates" versioonides," selgitab ta.

Mis põhjustab portosüsteemset šunti koertel?

Shunt koertel võib olla omandatud või kaasasündinud. Omandatud tüübi puhul tekib portosüsteemne šunt kogu elu jooksul, kui koer kannatab portaalhüpertensiooni all, mis on selliste haiguste nagu krooniline ja fibroosne hepatiit tagajärg. Sündinud šunt koertel on kõige levinum tüüp. Sel juhul puudub kindlakstehtud põhjus. Koera ductus venosus jääb lihtsalt avatuks. Portosüsteemne šunt"Koertel on portosüsteemne šunt sagedamini levinud puhtatõulistel kui segatõugudel, kusjuures kõige enam on sellest mõjutatud miniatuursed tõud, näiteks: šnauzer, yorkshire'i terjer, puudel, malta, shih tzu, taatšund, iiri hundikoer, vana inglise lambakoer ja cairn terjer," selgitab Amanda.

Portosüsteemse šuntiga koera organismis ringlevad toksiinid.

Portosüsteemne šunteerimine on väga tõsine probleem, sest kuna maks ei filtreeri portaalveri (kuna see ei liigu läbi organi), jäävad sellesse mürgised ained. See veri läbib kogu vereringesüsteemi ja liigub läbi keha erinevate organite. See tähendab, et mürgised ained hakkavad levima kogu kehas ja selle tagajärjel võivad tekkida üsna tõsised probleemid.Üks neist toksiinidest, mis jääb portosüsteemsete šuntide korral verre, on ammoniaak. See eraldub soolestikust ja läbib tervetel koertel maksa, et muunduda karbamiidiks.

"Portosüsteemse šundi tõttu läheb ammoniaak aga otse süsteemsesse vereringesse. Kuna see on neurotoksiline, võib see põhjustada hepaatilist entsefalopaatiat (ajufunktsiooni kaotus, kuna maksakahjustuse tõttu ei suudeta toksiine verest eemaldada). Lisaks läbib ammoniaagiga täidetud veri neerud. Kuid liigne ammoniaak, selle asemel, et koos uriiniga elimineerida, läheb neerudesse.hakkavad kogunema, tekitades kuulsaid neerukive, ja see võib olla seotud bakteriaalsete infektsioonide tekkega kuseteedes," selgitab spetsialist.

Millised on portosüsteemse šundi kliinilised tunnused koertel?

Kuna portosüsteemne kõrvalekalle võib mõjutada erinevaid kehaosi, on kliinilised tunnused üsna mitmekesised. Amanda toob peamistest välja need, mis on seotud närvisüsteemi kaasamisega. "Koertel esinevad: sundkäimine, pea vastu esemeid surumine, tahtlike lihaste liigutuste koordinatsiooni kadumine, letargia ja tuimus. Lisaks on täheldatud teisikliinilised tunnused nagu: kõhulahtisus, oksendamine, suurenenud urineerimissagedus (polüuuria), liigne janu (polydipsia) ja veri uriinis (hematuuria), mis on tingitud neerukivide moodustumisest," selgitab spetsialist.

Kuidas diagnoositakse shunt koertel?

On väga oluline, et omanik viiks looma loomaarsti juurde niipea, kui ta märkab nimetatud kliinilisi tunnuseid. Kabinetis hindab veterinaararst neid kliinilisi ilminguid ja patsiendi anamneesi. Koerte šundi diagnoosi kinnitamiseks on vaja teha mõned uuringud, sealhulgas vereanalüüsid, kompuutertomograafia ja ultraheliuuring.

Kuidas saab ravida koerte maksasunte?

Portosüsteemsete šunte tuleb alustada ravi niipea, kui diagnoos on kinnitust leidnud. Seda võib teha kliiniliselt ja/või kirurgilise sekkumisega. Maksasunte kliiniline ravi aitab patsiendi stabiilseks muuta. Amanda selgitab, kuidas seda ravi saab teha: "Vedelikravi võib teha dehüdratsiooni, elektrolüütide tasakaaluhäirete jaUureaasi produtseerivatele mikroobidele mõjuvaid antibiootikume võib kasutada uurea sisalduse vähendamiseks veres. Samuti võib kasutada laktuloosi, kuna see suurendab soolestiku väljutamist ja soodustab soolestiku luumeni "hapestumist", soodustades ammoniaagi muundumist ammooniumiks (mis on vähem happeline).mürgine)," selgitab ta.

Lisaks on oluline, et portosüsteemse šuntiga koerad läbiksid toitumisravi ja saaksid kõrgema valgusisaldusega dieeti. "Valgupiirang võib põhjustada valgukalorilist alatoitumust, kui seda tehakse pikema aja jooksul. Seetõttu on soovitatav väikestes kogustes pakutav seeditavate valkudega dieet," ütleb ta.

Koer, kellel on kaasasündinud portosüsteemne šunt, võib vajada operatsiooni

Koerte šuntide operatsioon võib olla vajalik, et probleem lõplikult parandada. Amanda selgitab, et kirurgilist sekkumist tuleks teha ainult kaasasündinud tüüpi portosüsteemse šundi korral koertel. Omandatud šuntidega koertele seda ei soovitata: "Kõige soovitatavam on tehnika, mis sulgeb veresoone järk-järgult, võimaldades maksal kohaneda uuesurvet, sest kui sulgemine on järsk, võib tekkida äge portaalhüpertensioon," selgitab spetsialist. Enne operatsiooni peab maksasuntiga koer läbima mitmeid teste. Lisaks on oluline, et loom läbiks kliinilise ravi, sest see jätab looma stabiilseks, et operatsioon probleemideta läbi viia. Tasub mainida, et operatsiooni ajal tuleb kasutada koerte anesteesiat.menetlus.

Portosüsteemse šundi eelsoodumusega koeri tuleb jälgida juba alates tiinusest.

Kuna ei ole täpselt teada, mis põhjustab portosüsteemse šundi tekkimist koertel, selgitab loomaarst Amanda, et suurim hoolsus, mida eestkostja saab rakendada, on kutsikate tiinuse ajal tähelepanelikult jälgida kutsikate tervist juba varakult. Ta juhib tähelepanu, et see hoolsus peaks olema veelgi suurem eelsoodumusega tõugude, näiteks Yorkshire'i puhul. Amanda märgib ka, etka mõned muud meetmed võivad aidata vältida šundi juhtumeid koertel: "Samuti tuleb olla ettevaatlik ravimite ja toidulisandite kasutamisega ilma professionaalse juhendamiseta, mis võivad soodustada loote ebapiisavat arengut, samuti erinevate anomaaliate, näiteks veresoonkonna anomaaliate tekkimist. Lisaks ei tohiks haigusega koeri aretada, isegi kui neid on nõuetekohaselt ravitud.töödeldud," selgitab ta.

Yorkshire: tõu tavalised haigused lähevad kaugemale portosüsteemsest šuntist

Nagu me selgitasime, on portosüsteemne šunt koertel sagedamini levinud väikestel tõugudel, näiteks Yorkshire'il. Kuid see väike karvane koer on altis ka teistele terviseprobleemidele, mis väärivad tähelepanu. Kui me räägime Yorkshire'i tõust, tuleb alati meelde silmahaigused, nagu progresseeruv võrkkesta atroofia ja võrkkesta düsplaasia. Lisaks on probleemiks ka kahekordne hambumatus.Tõu kõige sagedasemate haiguste hulka kuuluvad ka tema suurusega seotud haigused, nagu näiteks patellaliigese luksatsioon. Kuna koer on väga väike, on suurem oht luuprobleemide tekkeks ja ka õnnetuste juhtumiseks. Seetõttu on oluline olla alati tähelepanelik, et vältida kukkumisi tõugu koertel, eriti eakatel Yorkshire'i koertel. Ka haigused nagu hüpoglükeemia ja hingetoru kokkuvarisemine, samutivõib olla tõugude puhul sagedane.

Väga oluline on hoolitseda oma kutsika tervise eest juba varasest east alates. Kõikide kutsikate vaktsiinide manustamine, kastreerimise ajakohasena hoidmine, regulaarsed loomaarsti külastused, tasakaalustatud toit ja liikumisrutiini tagamine on põhimeetmed, mis võimaldavad Yorkshire'ile head elukvaliteeti. Haigusnähtusid, mis iganes need ka ei oleks, ei tohiks kunagi ignoreerida jaNeid ettevaatusabinõusid järgides võib yorkshire'i koer elada kuni 17 aastat ja teda peetakse üheks kõige pikaealisemaks koeratõuks.