Erinevatest nahahaigustest, mis võivad koeri tabada, on üks kõige murettekitavamaid - ja levinumaid - sarkoptiline sügelus, mida tuntakse ka rõugena. Seda haigust põhjustab nakatunute nahas olev lest, mida nimetatakse rõugeks. Sarcoptes scabiei Lisaks sellele on see haigus kergesti ühelt koeralt teisele üle kanduv ja võib mõjutada isegi inimest. Et aidata teil mõista veidi rohkem sarkoptilise sügeluse kohta koertel, on Kodu käpad intervjueeris Soft Dogs and Cats kliiniku veterinaararsti Nathália Gouvêat. Vaata, mida ta sel teemal ütles allpool!

Mis on sarkoptiline sügelus ja kuidas see koertel avaldub?

Natália Gouvêa: Sarkoptilist sügelust põhjustab lest, mis mõjutab koeri, kasse, närilisi, hobuseid ja isegi inimesi. Nakatumisviis toimub otsese kontakti kaudu hügieenitoodete, allapanu, nakatunud loomade esemete või nakatunud loomaga otsese kontakti kaudu. Seega on tegemist haigusega, mis kandub ühelt loomalt teisele ja loomalt inimesele. Koertel esineb sarkoptilist sügelust järgnevaltSee avaldub nahakahjustuste ja tugeva sügeluse kaudu. Lisaks võivad nende kahjustuste ümber tekkida ka kelmed ja karvade väljalangemine kaenlaalustes, suu lähedal ja kõrva otsas.

Mis vahe on sarkoptilise sügeluse ning demodektilise ja otodektilise sügeluse vahel?

NG: Nende haiguste erinevus seisneb selles, et sarkoptiline sügelus on äärmiselt nakkav, sest see võib kanduda ühelt loomalt teisele ja isegi inimesele. Demodektiline sügelus - mida nimetatakse ka mustaks sügeluseks - ei ole nakkav. Tegelikult on seda tüüpi lesta (Demodex canis) igal loomal nahal, kuid mõnel juhul võib selle levik toimuda nahabarjääri kaitse puudumise tõttu.See on puudus, mis kandub sageli emalt lapsele edasi imetamise ajal, muutes kutsika selle haiguse suhtes haavatavamaks ja võimaldades sellel lestal süveneda looma nahal. Otodektiline sügelus seevastu kandub samuti ühelt koeralt teisele ja see mõjutab tavaliselt kutsikate kõrva. Siiski tasub märkida, etMõningatel juhtudel võib see sügeluss lahkuda ka kanalist ja mõjutada teisi piirkondi, kus loom kratsib. Erinevus seisneb selles, et erinevalt sarkoptilisest sügelusest ei mõjuta see inimest.

Millised on sarkoptilise sügeluse peamised sümptomid koertel?

NG: Juuste väljalangemine, nahakahjustused, ebameeldiv lõhn, äärmuslik sügelus, punetus, kuid kõige olulisem on sügelus, sest see on sügelus, mis sügeleb väga palju, eriti suu piirkonnas ja ülejäänud näol, põhjustades kahjustusi koos paljude rõugetega.

Kuidas toimub sarkoptilise sügeluse levik koertel?

NG: Sarkoptiline sügelus on väga nakkav ja võib mõjutada paljusid eri liiki loomi, sealhulgas inimesi. Nakatumine toimub otsese kontakti kaudu nakatunud loomade või esemetega. Seetõttu vajavad tähelepanu toidu- ja veekausid, voodid, hügieenitarbed ja kohad, kuhu loomal on juurdepääs. Otsese nakatumise korral võib nakatunud loom kergesti edasi andahaigust teisele koerale või hooldajatele ja loomaarstidele.

Kuidas saab sarkoptilise sügeluse teket koertel ennetada?

NG: Tänapäeval on lemmikloomaturul mõned tabletid, mis kontrollivad sarkoptilist sügelust ja ma arvan, et see on üks lihtsamaid viise selle ennetamiseks. Nende funktsioon on ravida ja aidata ennetada haigust, sest kui loom saab seda tüüpi sügeluse, siis see on automaatselt kontrolli all. Kuid raskemate sarkoptilise sügeluse juhtumite puhul - koertel, kellel on juba kahjustused olemas, onedasijõudnumal tasemel - isegi pillid võivad aidata, kuid vannid ja muud meetmed on samuti vajalikud, et nakatumine võimalikult kiiresti peatada. Üks nõuanne on, et sarkoptilise sügeluse diagnoosiga loom tuleks isoleerida.

Kuidas vältida sarkoptilise sügeluse ülekandumist inimesele?

NG: Parim viis ennetada inimeste nakatumist sellesse haigusse on olla väga ettevaatlik tänavaloomadega ümberkäimisel, kes on tundlikumad selle räbalduse tekkeks. Seega kui päästate tänavakoera, on ideaalne kahekordistada oma tähelepanu ja püüda need loomad kindaga kinni. Samuti, kui märkate, et kutsikas kratsib palju ja kannatab nahakahjustuste all, viige ta kindlasti arsti juurde.Kõige olulisem on minu arvates säilitada oma lemmiklooma hügieen ja põhihooldus.

Kuidas diagnoositakse sarkoptilist sügelust ja kas see on ravitav?

NG: Sügeluse diagnoosimine toimub nahakaabitsatestiga, mis seejärel läheb laboratooriumis põhjalikule analüüsile. Mikroskoobi abil saavad spetsialistid jälgida, kas looma nahal on munad ja lesta ise või mitte. Pärast seda saab veterinaararst alustada ravi, mis tavaliselt toimub spetsiaalsete ravimite ja vannide määramisega.(antiseptikumid), et eemaldada lest ja võimalikud munad piirkonnas. See on ravi, mis on tavaliselt üsna tõhus.