Kasside FIV on üks tõsisemaid haigusi, millesse kass võib haigestuda. Seda nimetatakse ka kasside AIDS-iks, sest see toob kaasa agressiivsed tagajärjed kassi tervisele, sarnaselt HIV-viiruse toimele inimestel. Kasside immuunpuudulikkuse viirus ründab peamiselt kassi immuunsust, muutes ta altimaks tõsistele infektsioonidele. FIV-iga kassidel võib olla elukvaliteet, kuid ravi ontuleb kahekordistada, kuni ta elab.

Kuna seda haigust kardetakse nii palju, siis on selle kasside haiguse ümber palju valeinformatsiooni. Kas kasside FIV-i ennetamiseks on olemas vaktsiin? Kas haigus kandub üle inimesele? Kas see on ravitav? Oleme kogunud kokku peamised müüdid ja tõed kasside AIDS-i kohta. Tutvu sellega järgmises artiklis!

1) Kas kasside FIV vastu on olemas vaktsiin?

Müüt. Erinevalt kasside V5 vaktsiinist, mis kaitseb FeLV (kasside leukeemia) vastu, ei ole kasside AIDSi vastu vaktsiini ja ainus viis haiguse ennetamiseks on võtta lemmiklooma rutiinis mõningane ettevaatus. Vältida põgenemisi ja kontakte tundmatute kassidega on esmatähtis, et vältida kokkupuudet viirusega. Tähelepanu on vaja pöörata ka kassi immuunsusele: pakkuda kvaliteetset toitu ja teha kontrolle.sageli on hoiakud, mis aitavad hoida looma tugevana ja tervena.

2) Iga kassi saab FIV-i suhtes testida.

Tõsi. On oluline, et iga kass oleks FIV suhtes testitud, kas siis olukorras, kus kass on puutunud kokku teise tundmatu kassiga või pärast seda, kui on lapsendatud lemmikloom, keda ei ole veel testitud. Ka kassipojad tuleks testida, sest kasside immuunpuudulikkuse viirus võib emalt kassipojale edasi kanduda. Lisaks sellele on põgenemise korral soovitatav test teha pärast päästmist. Need meetmed aitavad avarajane ravi FIV vastu.

3) AIDS kassil tabab inimest

Müüt. Kasside AIDS ei ole zoonoos, mis tähendab, et kasside immuunpuudulikkuse viiruse ülekandumise võimalus inimesele puudub. See on üks ohtlikumaid müüte, sest see tekitab väärteavet, väärkohtlemist ja isegi mürgistusjuhtumeid (mis on keskkonnakuritegu). Perekond võib rahulikult elada koos FIV-positiivse kassiga. Kuid tähelepanu on siiski vaja teiste haiguste vastu.inimesele ülekantavad haigused, nagu toksoplasmoos ja sporotrihhoos.

4) FIV-ga kass ei saa elada koos teiste kassidega.

See sõltub. Üks FIV-iga kass võib elada koos teiste kassidega, kui eestkostja vastutab rea hoolduse eest. FIV-i levik toimub sülje, kraapimiste ja hammustuste kaudu kakluste ajal, uriini ja väljaheidete kaudu. See tähendab, et ideaal on see, et positiivne ja negatiivne kass ei jaga sama pesakasti ja söödakasti - seega jätke majja mitu vaba kohta. Vältige, et neil oleksagressiivne mäng või igasugune võitlus, et mitte tekitada vigastusi, mis soodustavad nakatumist.

Ettevaatusabinõuna püüdke kasside küüsi sageli kärpida ja püüdke kasside võitlusinstinktide kontrolli alla saada. Väljaspool peremeest elab FIV-viirus mõned tunnid, seega hoidke keskkond puhtana ning peske pesakaste ja söötjaid kuuma seebiveega.

5) Kasside FIV ei ole ravitav.

Tõsi. Kahjuks ei ole FIV-i veel võimalik ravida, kuid on olemas toetav ravi. AIDS-i ja seda viirust põdev kass ründab kogu tema immuunsüsteemi, mis muutub vastuvõtlikuks teiste infektsioonide nakatumisele: lihtne nohu võib FIV-i põdeva kassi puhul muutuda probleemiks ja viia isegi surmani.

Positiivne kass vajab pidevat veterinaararsti külastamist hooldusraviks ja ainult loomaarst saab ennustada ja ravida erinevaid FIV-i tagajärjel tekkivaid haigusi. Ta võib soovitada ka mõningaid vitamiine ja toidulisandeid, et tugevdada kassi organismi.

6) AIDS-i nakatunud kass ei ela kaua

See sõltub FIV-positiivse looma oodatav eluiga sõltub paljuski sellest, millist hooldust ta saab, seega peaks põhiasjadele pöörama veelgi suuremat tähelepanu. Keskmine, mitu aastat elab FIV-positiivne kass, on seotud selle hooldusega ja asjakohase toetava raviga, mida ta saab.

Üldiselt elab FIV-ga kass kümneaastaseks ja see eluiga on tegelikult lühem võrreldes negatiivsete kassidega, kes elavad tavaliselt umbes 15 aastat, kui neid kasvatatakse ainult siseruumides (näiteks välitingimustes elavate kasside eluiga on lühem autode alla jäämise, mürgistuste ja haiguste tõttu).

7) Kass võib sündida FIV-ga.

Tõsi. Kasside FIV võib kanduda emalt kassipoegadele. Viirus areneb tiinuse ajal platsentas ja kass sünnib FIV-ga. Teised viisid emalt lapsele nakatumiseks on sünnituse ajal, rinnaga toitmise ajal või kui kass hügieenib kassipoega limpsimisega, sest viirus on süljes.

8) Mitte iga FIV-iga kass ei ilmuta sümptomeid.

Tõsi. FIV kassidel on vaikne haigus, mis jaguneb mitmesse etappi. Esimese, kõige kergema tsükli ajal võib kass olla asümptomaatiline või tal on vähe sümptomeid. Tavaliselt avaldub haigus lõppfaasis, mis muudab ravi raskemaks, sest looma organism on juba nõrgestatud.

9) Kasside AIDS on suurem segavereliste kasside seas.

Müüt. Ei ole ühtegi tõugu, millel oleks kalduvus FIV-ile. Iga kass võib haigust põdeda, kuid nakkus on suurem segavereliste kasside seas, kes elavad tänaval või on kuulsad ringi. Sõltumata kassi tõust, ei soovitata seda ilma hooldaja järelevalveta ringi võtta, sest tänav on keskkond, mis on täis riske, kaklusi või õnnetusi ja isegi mürgitusi. Lisaks FIV-le on haigused nagu FeLV, PIF ja PIF.Tähelepanu vajavad klamüüdioosid, mida peetakse kõige ohtlikumaks kasside haiguseks.