Koerte tervis on nii keeruline, et mõnikord võivad probleemid tekkida kohtades, mille olemasolu me isegi ei oska ette kujutada. Nii on see näiteks adanali näärme (mida nimetatakse ka anaalnäärmeks või perianaalnäärmeks) infektsiooni puhul. Koertel on päraku piirkonnas asuvad taskud, mille näärmed vastutavad lisaks muule ka libestusaine eraldamise eest, mis aitab väljaheites ilma valu või ebamugavustunnet tundmata.Põletik, mida nimetatakse rektaalseks või perianaalseks fistulaks, põhjustab punetust, halba lõhna, palavikku ja isegi tõsisemaid olukordi, nagu vere esinemine väljaheites. Loomal on ka raskusi väljaheitmisel. Et selgitada peamisi kahtlusi selle teema kohta, võib Kodu käpad intervjueeris Salvadorist pärit veterinaararst Amanda Carloni. Vaata, mida ta meile rääkis!

Perianaalfistul: koeral on raskusi roojastamise osas.

Vähesed hooldajad on teadlikud, mis on perianaalfistul, mida tuntakse ka rektaal-, anaal- või adanaalfistulana (kuigi nimed on erinevad, viitavad nad kõik samale probleemile). "Rektaalfistul on patoloogiline sidekanal, mis tekib päraku ja sügava koe või naha sisekülje vahel," selgitab Amanda. Veterinaararsti sõnul põhjustab näärmete põletikkoeral on sageli raskusi väljaheitmisega (düskineesia) või ta ei suuda kakata isegi siis, kui ta tunneb, et ta tahab (tenesmus). Lisaks sellele võib täheldada ka muid sümptomeid:

- Paha lõhn päraku piirkonnas

- Sügelus ja/või valu päraku piirkonnas

- Kõhulahtisus

- Kõhukinnisus

- Väljaheitete inkontinentsus

- Verine väljaheide

- Söögiisu ja kehakaalu langus

- Palavik

- Anuse ja naha vahelise kommunikatsioonikanali visualiseerimine (ainult raskematel juhtudel).

Ana Heloísa Costa koeral Amoral on seda probleemi esinenud kaks korda. "Esimesel korral ei olnud mul aimugi, mis see on. Märkasin, et ta lakkus seda piirkonda sagedamini kui tavaliselt ja kui ma vaatasin, nägin, et päraku kõrval olev nahk oli väga punane ja veidi paistes, mis nägi välja nagu põletik," meenutab juhendaja. Olukorra leevendamiseks otsustas Ana kanda salvi pealepiirkonna allergiate tõttu, kuid järgmisel päeval avanes kahjustus ja nägi välja nagu blister, mille keskel oli auk - sealt tuleb välja vedelik, mis määrib väljaheiteid ja millel on väga tugev lõhn. Diagnoos perianaalfistul sai asetatud pärast veterinaararstiga konsulteerimist.

Perianaalnäärme põletik: kõige enam on sellest mõjutatud saksa lambakoertest koerad.

Veterinaararst Amanda sõnul ei ole pärasoole fistula tekkepõhjus veel täpselt kindlaks tehtud, kuid on olemas mõned eelsoodumuslikud tegurid, mis põhjustavad pärasoole nakatumist. Näiteks saksa lambakoerad on haiguse tekkeks altimad. Labradori, iiri setteri, vana inglise lambakoera, bordercollie ja buldogi tõugu koertel võib samuti sagedamini esineda see probleem."Haigus on sagedamini levinud tõugude puhul, kellel on kaldus kujuga ja/või lai alus saba sissekandmisel, kuna see soodustab väljaheidete kogunemist, mis omakorda põhjustab põletikku ja naha nakatumist selles piirkonnas," selgitab ta.

Lisaks sellele võivad probleemi tekkimisele kaasa aidata ka hiljutine kõhulahtisus, päraku näärmete suurenenud sekretsioon ja päraku lihastoonuse vähenemine. Üldiselt esineb seda sagedamini eakatel ja isastel koertel.

Kui märkate perianaalfistuli sümptomeid, tuleb koer võimalikult kiiresti viia loomaarsti juurde, et arst saaks olukorda hinnata ja teha kõik vajalikud testid nakkuse kinnitamiseks. "Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste seostamise teel füüsilise ja rektaalse uuringu käigus saadud teabega. Alati ei ole võimalik põletikukanalit visualiseerida, kuidGranuloomi ja abstsessi saab tunnetada pärasoole kaudu," selgitab ta.

Perianaalnäärme põletik koertel: ravi toimub ravimite ja piirkonna desinfitseerimisega.

Perianaalsete näärmepõletike ravi koertel on paljude loomaarstide jaoks ikka veel väljakutse, just seetõttu, et selle põhjused on määratlemata. Tavaliselt kasutatakse Amanda sõnul kliinilises lähenemises antibiootikume, kortikosteroide ja piirkonna desinfitseerimist antiseptikumidega.

Amora ravi koosnes parasiidivastase tableti manustamisest, põletikuvastase salvi pealekandmisest ja puhastamisest bakteritõrjespreiga. "Esimesest märgist kuni ravi lõpuni ja kahjustuse paranemise alguseni kulus peaaegu kaks nädalat," räägib eestkostja. "Teisel korral viisin ta kohe loomaarsti juurde, et ravi takistaks kahjustuse avanemist. See toimis!"

Alati ei toimi ainult ravimid probleemi raviks, mis võib aja jooksul süveneda, nagu selgitab veterinaararst. "Kui loomad ei reageeri kliinilisele ravile, on vajalik operatsioon. Kuid tavaliselt tekivad pärast protseduuri läbiviimist mõned tüsistused ja on võimalik, et loomal tekivad retsidiivid ", rõhutab ta. Kuna tegemist on haigusega, millel pole põhjustKoerte pärasoolefistulat ei ole võimalik ennetada, mistõttu on väga oluline, et omanikud jälgiksid oma loomi sageli haigusele viitavate varajaste sümptomite suhtes.