Erinevatest neuroloogilistest haigustest, mis võivad koeri tabada, on üks kõige murettekitavamaid koerte vestibulaarsündroom. See haigus, mis jaguneb kahte kategooriasse, mõjutab looma vestibulaarset süsteemi, mis on oluline teie sõbra tasakaalu ja ruumilise orientatsiooni säilitamiseks. Seetõttu on oluline teada, kuidas selle patoloogia sümptomeid ära tunda, millised on peamised põhjused ja kuidas seda ravida.Et mõista veidi rohkem vestibulaarsest sündroomist koertel, intervjueerisime veterinaar-neuroloogi Magda Medeiros't ja Rio de Janeiro föderaalse maaülikooli (UFRRJ) füsioloogiaprofessorit. Vaata, mida ta selle haiguse kohta selgitas allpool!

Mis on koerte vestibulaarsündroom?

Magda Medeiros: Vestibulaarhaigus koertel on kliiniliste tunnuste kogum, mis tekib vestibulaaraparaadi, vestibulo-košleaarse närvi või vestibulaartuumade ja nende ühenduste kahjustusest, mis on struktuurid, mis vastutavad keha liikumise ja looma tasakaalu säilitamise eest. Selles mõttes võib haigust liigitada kolmeks: tsentraalne vestibulaarsündroom, perifeerne vestibulaarsündroom võiEsimese puhul on haiguse tekkepõhjuseks kesknärvisüsteem, kus asuvad vestibulaarsed tuumad ja nende ühendused erinevate ajupiirkondadega. Teise puhul algab haigus perifeersest närvisüsteemist, st vestibulaarsest närvist või looma sisekõrvast. Kolmanda puhul ei ole võimalik kindlaks teha haiguse põhjust ja sümptomid on väga levinud.areneb kiiresti.

Kuidas areneb vestibulaarhaigus koertel?

MM: Koerte vestibulaarset sündroomi võivad põhjustada mitmed põhjused, mis varieeruvad sõltuvalt haiguse päritolust. Kui tegemist on perifeerse vestibulaarsündroomiga, siis on näiteks otiit, sisekõrva trauma, hüpotüreoidism, kõrvakasvaja või vestibulaarnärv kõige tavalisemad põhjused. Seevastu tsentraalse vestibulaarsündroomi puhul võivad põhjused olla seotud vaskulaarsete õnnetustega,põletikulised ja nakkuslikud protsessid, koljutrauma ja tiamiini puudus. Koerte idiopaatilise vestibulaarse sündroomi puhul ei ole seisundil määratletud põhjust ja see on tavaliselt sagedamini esinev eakatel koertel.

Millised on koerte vestibulaarsündroomi peamised sümptomid?

MM: Kõige sagedasemad vestibulaarse sündroomi kliinilised tunnused koertel on järgmised:

- Pea kallutamine;

- Mootorilise koordinatsiooni puudumine;

- Tasakaalu kaotus;

- Strabism;

- Nystagmus (tahtmatu silmade liikumine, mis võib põhjustada silmade kiiret liikumist küljelt küljele, vertikaalselt või horisontaalselt või ringikujuliselt;

- Äkilised kukkumised;

- Veeretamine ja ringiratast käimine.

Sümptomid ilmnevad tavaliselt erinevalt sõltuvalt haiguse põhjusest. Näiteks koerte vestibulaarsündroom, mis on põhjustatud kõrvapõletikust, väljendub pea kallutamisega, mis võib areneda või mitte areneda looma koordinatsioonihäire ja kukkumiseni. Koerte idiopaatilise vestibulaarsündroomi puhul on sümptomid tavaliselt samad, kuid ägedamad. Koerte vestibulaarsündroomi puhul on agaKilpnäärme alatalitluse all kannatavatel koertel ilmnevad nähud tavaliselt aeglaselt ja järk-järgult haiguse edenedes.

Kuidas diagnoositakse koerte vestibulaarset sündroomi?

MM: Koerte vestibulaarsündroomi diagnoosimiseks hinnatakse looma anamneesi, uuritakse trauma võimalikku esinemist, sümptomite taset, muude kliiniliste tunnuste esinemist, looma vanust ja ravimite kasutamist. Teostatakse füüsilised uuringud, et välistada muud probleemid, nagu hüpertensioon ja valu, otoskoopia (kõrva uurimine) ja neuroloogiline uuring. Mõned testid. Mõned testidTäiendavad uuringud, nagu näiteks tümpanikumi ja aju pildistamine, võivad samuti aidata kaasa haiguse õigele diagnoosimisele. Lisaks sellele võib spetsialist nõuda looma täielikku vereanalüüsi. Kasvaja kahtluse korral on hädavajalikud ka röntgenuuringud rindkere ja kõhu ultraheliuuring.

Koerte vestibulaarsündroom: kuidas ravida?

MM: Koerte vestibulaarsündroomi ravi sõltub haiguse päritolust ja isegi looma tervislikust seisundist. Kui põhjuseks on otiit, põhineb ravi antibiootikumide ja põletikuvastaste ravimite kasutamisel. Idiopaatilise vestibulaarsündroomi korral ei ole antibiootikumide kasutamine näidustatud. Sellisel juhul võib soovitada mõningaid ravimeid, mida kasutatakse inimestel labürintiidi raviks, kuidSeetõttu on oluline, et iga haiguse ilmnemisel pöördub hooldaja kvalifitseeritud neuroloogi veterinaararsti poole. Kui haiguse sümptomid või järelmõjud püsivad, võib taastumisfaasis aidata looma taastumisele kaasa füsioteraapia ja akupunktuur.