Kasside hüpokaleemia on vähetuntud haigus, kuid see on ohtlik madala kaaliumisisalduse tõttu, mis on mineraal, mis on olemas suures osas kasside - ja ka inimeste - keha rakkudes. Suurim kaaliumiallikas tuleb läbi toidu, kuid selle häire taga on mitmeid põhjuseid, mis mõne tõu puhul võivad olla isegi geneetilised. Hüpokaleemia soodustab ka madalat kaaliumisisaldust.Järgnev artikkel avab kõike, mis on seotud madala kaaliumisisaldusega kassidel, et te teaksite rohkem üksikasju ja mõistaksite paremini hüpokaleemiat.

Hüpokaleemia kassidel on vähese kaaliumi sisalduse häire veres.

Selleks, et mõista, mis on hüpokaleemia, on kõigepealt oluline mõista, mis on kaalium ja kuidas see toimib keha rakkudes. See mineraal on olemas mitmes organis ja, lihtsalt ettekujutuseks, 70% selle kontsentratsioonist on lihaskoes. Ka närvisüsteem koosneb kaaliumist (teiste ainete hulgas), samuti südame-veresoonkonna süsteem, kus see on üks neist, mis vastutavadLisaks sellele aitab kaalium ka kasside luustikku kahjustavate haiguste vastu ja ennetab lihasprobleeme.

Üldiselt on kaalium seotud teiste ainetega ja seda võib mõjutada näiteks insuliini tase. Teisisõnu on väga oluline säilitada selle mineraali koguse tasakaal rakkudes, et säilitada kasside organismi nõuetekohane toimimine. Seetõttu on madala kaaliumitaseme, nn hüpokaleemia korral kogu tervis ohus.

Suurimad kaaliumipuuduse põhjused on seotud uriiniga

Selle patoloogia põhjuseid on mitmeid ja enamik neist on seotud uriiniga, kuna tavaliselt kaob kaalium selle kaudu, kuid hormoon nimega aldosteroon taastab seda. Iga muutus selles, näiteks aldosteronism (hormooni liigne tootmine), vallandab selle häire. Teine viis kaaliumi taastamiseks on toitumine. Seega võib anoreksiaga kassil olla ka hüpokaleemia, sestesineb mitmete toitainete, sealhulgas kaaliumi puudus.

Seda esineb ka kasside kilpnäärme ületalitluse, Conni sündroomi (primaarne hüperaldosteronism) ja neerupuudulikkuse ajal, mis samuti põhjustab suurt kaaliumikaotust uriinis. On isegi oletatud, et vähemalt 20% ja 30% neeruhaigusega kassidest kannatab mõne hüpokaleemia episoodi all. Tõsine või korduv oksendamine või kõhulahtisusega kassid on teised põhjused.

Madala kaaliumisisaldusega kass kannatab vähese söögiisu ja muude sümptomite all

Hüpopotaleemia puhul varieeruvad sümptomid sõltuvalt sellest, kui suur on häire organismi toimimises. Need on mõned klassikalised hüpokaleemia sümptomid:

• Söögiisu puudumine
• Võimetus püsti tõusta
• Lihasnõrkus
• Halvatus
• Lihasvalu
• Letargia (apaatia)
• Rütmihäired
• Hingamisraskused
• Vaimne segadus
• Kass kõnnib ringiratast
• Krambid
• Raskused pea normaalsel toetamisel (kaela ventroflexioon).
• Kutsikatel on arenguhäireid.

Hüpokaleemia (või hüpopotaleemia) diagnoosimine hõlmab mitmeid teste.

Hüpokaleemiat on lihtne diagnoosida ja oluline on teha kassidel vereanalüüsid (kuna trombotsüüdid vabastavad kaliumi hüübimise käigus) ja eriti uriinianalüüsid. Kõigi sümptomite ilmnemisel tellivad spetsialistid tavaliselt need analüüsid. Pärast hüpokaleemia kinnitamist tellitakse ultraheli- ja röntgenuuringud, et analüüsida luu- ja lihasefekte.

Birma kass on üks tõugudest, mis on altid päriliku hüpokaleemia tekkeks.

Birma kassil ja teistel lähisugulastest tõugudel, nagu tai, himaalaja ja siiami, on mõningane kalduvus sellele haigusele. Täpset seletust sellele veel ei ole, kuid on kindel, et see on pärilik (lihtne autosoomne retsessiivne). Siiski on neil sagedamini levinud perioodiline hüpokaleemia, st perioodiline, mille käigus esineb elu jooksul mitu episoodi. Teised kassitõudkaugel Birma võib olla ka hüpokaleemia, need on:

• Burmilla Kass
• Singapuri kass
• Tonkinese
• Mumbai
• Sphynx
• Devon Rex

Kuna tegemist on päriliku kassihaigusega, ilmnevad sümptomid alates teisest kuni kuuenda elukuu jooksul. Üldiselt vahelduvad sümptomid mõõdukast kuni raskekujulisest ning peamiseks tunnuseks on arenguhäired ning kassipoegade kõndimisraskused ja lihasnõrkus.

Madal kaaliumisisaldus mõjub kasside organismile ohtlikult.

Söögiisu puudumine on juba iseenesest ohtlik ja kui põhjuseks on anoreksia, võib põhihaigus süveneda. Lihasnõrkus mõjutab otseselt looma heaolu ja elukvaliteeti, põhjustades isegi depressiooni kassil ja kui põhjuseks on neeruhaigus, mõjutab see veelgi neerude tööd. Kahjuks, kui varakult ei ole diagnoositud ja ravitud juhul, kuitibud, siis on nende oodatav eluiga lühem, sest neil võib tekkida hingamisteede halvatus. Madal kaaliumisisaldus võib tappa.

Kasside hüpokaleemiat ravitakse kaaliumi lisamisega.

Esmalt otsitakse probleemi algpõhjust ja tegutsetakse vastavalt sellele, mis on põhjustanud hüpokaleemia, millele lisatakse suukaudne kaaliumilisand (kui see on kerge) ja raskematel juhtudel on see täiendus intravenoosne (parenteraalne või enteraalne), mis vahetatakse pärast haiglast väljakirjutamist suukaudse vastu. Ravi on tavaliselt pikaajaline.

Hüpokaleemilise polümatiidi, sama häire, kuid uriinis vabaneva kaaliumi hulga suurenemise või vähenemisega, ravimisel peab toidulisand olema pidev, et vältida kriise ja uusi episoode. Pärast paranemist on võimalik, et ravi katkestatakse, kuid vere ja uriini analüüsid on perioodilised, et kontrollida haiguse kulgu.

Hea toitumine aitab vältida kasside hüpokaleemiat

Oluline on, et iga kassikass peab järgima esmaklassilist kassitoitu ja vastavalt oma eluetapile (kassipoeg, täiskasvanud, vanem ja kastreeritud), eelistatavalt veterinaartoitumisspetsialisti poolt näidustatud dieeti, et vältida mis tahes haigusi, sealhulgas hüpokaleemiat. Eelsoodumusega tõugude puhul viiakse läbi geneetiline uuring, et vältida haigusega pesakonna paljundamist. Kontrollida raske kõhulahtisuse ja okassi oksendamine, lisaks haiguse aluste ravile, on ka muud ennetamise vormid.