Tiigrid ja lõvid on suured kassid, mis esmapilgul ei sarnane kodukassiga (kuigi on olemas kassid, mis füüsiliselt sarnanevad jaaguarile). Suurtel meestel on metsik välimus ja harjumused, mis erinevad mõnevõrra kodukasside hellast viisist. Siiski kuuluvad mõlemad samasse perekonda: Felidae, mis koondab vähemalt 38 alamliiki üle maailma.

Seega on nad vaatamata erinevustele ikkagi imetajad, lihasööjad ja digigraadid (varvastel kõndijad), samuti loomulikud kiskjad. Neil kahel on ka mõned ühised füüsilised tunnused, näiteks viis eesmist varvast ja neli tagumist varvast, samuti sarnane nina, saba ja karvkate.

Samuti ei saa eitada, et neil on sama elegantne maneer ja silmatorkav pilk, mis paelub paljusid inimesi. Selles artiklis oleme loetlenud, mis on kassidel, tiigritel ja lõvidel ühist, aga ka nende erinevused. Vaata seda.

Suure kassi ja kodukasside anatoomia on sarnane.

Alustuseks jagunevad kassiloomad kahte alamperekonda:

• Pantherinae: lõvid, tiigrid, jaaguarid ja muud suuremad metsloomad;
• Felíneo: rühm, kuhu kuuluvad väiksemad kassiloomad, nagu ilves, ocelot ja kodukassid.

Sellele vaatamata on neil mõlemal mõned geneetilised omadused ühised ning nii jaaguari välimusega kassil kui ka jaaguaril endal on terav haistmis- ja kuulmismeel, samuti uskumatu võime näha hämaras keskkonnas. Ka nende loomade paindlik anatoomia ei erine väga palju. Mõlemal on muu hulgas lühikesed, teravad kõrvad, ääristatud silmad, karvkate ümber keha, lühikesed jalad.Mitmekesisus on samuti osa sellest geneetikast: praegu on Rahvusvahelise Kassiliidu poolt tunnustatud 71 kassitõugu, kuus tiigri alamliiki ja 17 lõvi liiki. Ainult suurkiskjad on väljasuremisohus.

Dokumentaalfilm näitab, et suur- ja kodukassidel on samad veidrused

"The Soul of the Feline" on dokumentaalfilm, mille National Geographic tootis koostöös teadlaste Beverly ja Dereck Joubertiga, kes juba 35 aastat on süvenenud suurkasside ellu. Kuid seekord oli uurimisobjekt veidi teistsugune: filmides jälgisid nad Smokey, täpilise ja kodukasside igapäevast elu ja käitumist, mis näib olevat hoopis teistsugune kui need, miseksperdid on harjunud.

Järeldus oli, et kodus kasvatatud ja metsloomade kassidel on siiski palju ühist. Üks neist on nende mänguviis: mõlemad on keskendunud konkreetsele objektile ja simuleerivad selle sihtmärgiga jahti. Ilmselt on kodus kasvatatud kassid vähem agressiivsed, kuid hübriidkassid, metsloomade järeltulijad, võivad näidata rohkem jõudu.

Uuringud näitavad, et kassidel ja tiigritel on 95 protsenti samast DNA-st.

Olete kindlasti kohanud kassi, kes näeb välja nagu tiiger, ja mõelnud, mis neil ühist on. Noh, ilmselt on nad lähedasemad, kui me arvame. Teadusajakirjas Nature Communications avaldati 2013. aastal uurimus "The tiger genome and comparative analysis with lion and snow leopard genomes" (Tiigri genoom ja võrdlev analüüs lõvi ja lumeleopardi genoomidega).lumeleopard), mis analüüsis suurkiskjate geneetilist järjestust.

Nad panid kokku Siberi tiigri ja bengali tiigri genoomid ning võrdlesid neid Aafrika lõvi, valge lõvi ja lumeleopardi genoomidega. Seejärel võrdlesid nad mõlema genoomi kodukasside omadega. Üks tulemus näitas, et tiigritel ja kassidel on 95,6 protsenti sama DNA.

Suured kassid ja väikesed kassid puhastavad end ise oma keelega.

Tundub, et kassipoegadel ja suurtel kassidel on samad hügieeniharjused ning keelevannid on osa nende rutiinist. Kasside ja suurte kasside keele karedad harjased on tõhusad nende tiheda karvkatte harjamiseks ja puhastamiseks. See on neile ka viis võimalike kiskjate eemale peletamiseks. Aga kuidas nii? Noh, kui keskkonna "jälgi" ei olegi sellesIsegi kui mingit ilmset ohtu ei ole, siis kodukassid säilitavad selle tava. Rääkimata sellest, et nad armastavad puhtust ja eriti meeldib neile end puhtana tunda.

Ainus erinevus on see, et erinevalt kassipoegadest ei kannata tiigrid ja lõvid tavaliselt karvapalle. Teadlased püüavad ikka veel välja selgitada selle põhjuseid.

Lõvid ja tiigrid nautivad samuti kassirohu mõju

Väga naljakas on vaadata kasside tembutamist kuulsa kassimarja ees. Huvitav on, et ka mõned metskassid ei pääse selle aromaatse taime mõjule - ja seda näitab üks väga lahe juhtum.

2022. aasta Halloweenil said Lõuna-Aafrika varjupaiga Animal Defenders International poolt päästetud tiigrid ja lõvid lõbusa üllatuse: kõrvitsad, mis olid täidetud kassimaaniaga! Kui juba ainuüksi taim oli neile meeldiv maiuspala, siis selle taime tegevusjõud oli kihelkonna tordil. Nad hakkasid mängima ja ringi veerema ning olid kohe pärast kogu seda lõbu super lõdvestunud. Stseenideselle hetke kohta on kohe allpool, vaadake.

Kassidel ja suurtel kassidel (nagu lõvid ja tiigrid) on muude tavade kõrval sama öine harjumus.

Päeval magamine ja öösel ärkvel olemine ei ole ainuüksi segavereliste või tiigritaoliste kasside puhul. Tegelikult on see tava päritud metskassidelt, kes kasutavad pimedust saagi ründamiseks ära. Vastukaaluks vajavad nad päeval pikki puhkepause ja magavad tavaliselt 16-20 tundi.

Teine ühine omadus on nende üksildane eluviis, mis tähendab, et nad on harjunud iseseisvusega ja vajavad jahil olles vaevalt toetust. See on tugevdanud ka kassiloomadele iseloomulikku territoriaalset isiksust, kes märgistavad oma territooriumi uriiniga või küünte teritamisega - küünised on näärmed, mis eritavad erilist lõhna, näidates, et nad on seal valitsevad. Sama juhtub ka kassiga.Jäätmete peitmise harjumus on päritud ka tiigritelt ja lõvidelt, mis on nende territooriumi märgistamise ja jälgede jätmise vältimise viis.

Kuid see pole veel kõik, kui märkate, ka tänapäeval "peidavad" kodukassid end ringi. See on veel üks loodusest päritud komme, mida tajutakse igapäevaelus, kus kiisu peidab end mööbli alla, tekkide alla ja pappkastide sisse, justkui oleks see kassipesa. Nii tunnevad nad end turvaliselt ja võivad siiski tabada ohvri, kes ei märganud nende peidikut. Eelistavadkõrged kohad on ka teine metsik harjumus, mis pakub kaitset, varjupaika ja avarat vaadet ümbritsevale keskkonnale.

Kuigi kassid ja suurkiskjad on sarnased, erinevad nad siiski mõnes mõttes.

Kassiloomade sugukonna evolutsioon, mille tulemusel tekkis Felis Catus, millele lisandus kokkupuude inimesega, põhjustas selle alamliigi genoomis mitmeid mutatsioone. Kodustamine on üks peamisi vastutavaid tegureid. Lõppude lõpuks sai sellest, et kassid muutusid headeks kaaslasteks ja inimestega kiinduvamaks - aspektid, mis ei kuulu suurte kasside käitumise juurde. Kuid need ei ole ainukesedainult käitumuslikud erinevused.

• Kodukasside agressiivsus ja metsik käitumine on vähem väljendunud;
• Ka toitumine on erinev - suurkiskjad on endiselt puhtalt lihasööjad, samas kui koduloomad toituvad toidust ja suupistetest;
• Kõrgus: kui kassid ulatuvad 25-30 cm, siis tiiger saavutab kuni kaks meetrit;
• Murisemine on omane ainult kassidele; lõvidel ja tiigritel ei ole sama võimet kõri vibreerida. Teisalt ei oska kodukassid murisema hakata;
• Ka suured kassid ei "sõtku sülti" - see kiindumuse näitamise viis on kassidele omane ja algab juba kassipoegadest alates.

Kasside evolutsioon selgitab sarnasusi kasside ja tiigrite vahel

Kassiloomade ajalugu ei ole veel kindel, sest andmeid on väga vähe. Kuid suurim teadaolev kasside esivanem on Pseudaelurus, mis tekkis Aasiast rohkem kui kümme miljonit aastat tagasi. Sellest tekkisid uued perekonnad. Esimene oli Panthera, mis oli lähedane lõvidele ja tiigritele. Nad olid suured ja ilmusid kümme miljonit aastat tagasi ning olid täiesti metsikute kommete poolest.Järgnes väiksem Pardofelis, mis läks Aafrika mandrile, millele järgnes Leopardus - mõlemad muutusid järjest väiksemaks.

Seejärel tuli ilves, mis levis üle mitme kontinendi (sealhulgas Lõuna-Ameerikas), millele järgnes 6,2 miljonit aastat tagasi Aasiasse jäänud Prionailurus. Lõpuks ilmusid Felis (kodukassidele kõige lähemal seisev) koos Felis Silvestrisiga veidi üle kolme miljoni aasta tagasi. Sealhulgas bengali, kassitõug, misnäeb välja nagu jaaguar, on kodukassiliste ja nende metskassiliste ristamise tulemus. Iga arenguga kaotasid kassiloomad suurust, mis hõlbustas inimese kodustamist.

Kasside kodustamine aitas neid eraldada suurtest kassidest

Kümme miljonit aastat kestnud kasside evolutsiooni jooksul puutusid mõned kassiloomade alamliigid kokku meie esivanematega, kes juba toitsid end teravilja ja odra kasvatamisega. See külvamine meelitas ligi mitmeid närilisi, kes on loomupäraselt kassiloomade saagiks, kes hakkasid neid alasid asustama, et neid küttida. Sealt algab kontakt inimesega, kes omakorda pakkus kassidele toitu.Sellest ajast alates on neid üha enam kodustatud ja see kultuur on levinud üle maailma kasside adopteerimise kaudu. Sellest hoolimata on maailmas endiselt suurkassid ja Brasiilias metskassitõugud.