Enamikku koera keha funktsioonidest ja organitest kontrollib närvisüsteem, mistõttu igasugused neuroloogilised muutused võivad ohustada lemmiklooma üldist heaolu. Koera närvisüsteem on keha nõuetekohase toimimise jaoks kriitilise tähtsusega, kontrollides kõike alates käppade liikumisest kuni südamelöögini. Tänapäeval on umbes 10% väikestest koertest, keda hooldatakseVeterinaarkliinikutes on mingi haigus, mis mõjutab närvisüsteemi. Neuroloogilise probleemiga koer vajab kiiret diagnoosi, et ravi oleks võimalikult tõhus. Kodu käpad on kokku pannud 6 asja, mida peate teadma koera närvisüsteemi kohta, et aidata teil paremini mõista, kuidas see toimib ja millised haigused kipuvad koeri kõige rohkem mõjutama.

Koera närvisüsteemil on neli põhifunktsiooni

Koera närvisüsteemil on põhimõtteliselt neli põhifunktsiooni: integratiivne funktsioon, mis koordineerib organite funktsioone; sensoorne funktsioon, mis koordineerib üldisi ja erilisi aistinguid (stiimulite vastuvõtmine ja tekitamine); motoorne funktsioon, mis hoolitseb lihaste kontraktsioonide (tahtlike ja tahtmatute) eest; ja adaptiivne funktsioon, mis hoolitseb looma kohanemise eest keskkonnaga, milles ta on (nt.Kui kõik need funktsioonid kokku panna, siis on näha, et just koera närvisüsteem kontrollib praktiliselt kõiki keha toiminguid ja tagab looma organismi nõuetekohase toimimise.

Koera närvisüsteem jaguneb kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks.

Nagu inimestel, jaguneb ka koera närvisüsteem kesknärvisüsteemiks (KNS) ja perifeerseks närvisüsteemiks (PNS). Kesknärvisüsteem koosneb ajukestest, väikeaju ja seljaajust. Koera aju koosneb neuronitest (mis kontrollivad vaimseid funktsioone), gliarakkudest (mis pakuvad tuge) ja veresoontest. Neuronite aksonid koonduvad ja moodustavad valge aine,Koore on jagatud mitmeks piirkonnaks ja iga ala vastutab mingi keha funktsiooni eest. PNS koosneb koljunärvidest (sensoorsed või motoorsed närvid, mis ühendavad nahka, spetsiaalseid meeleorganeid ja pea lihaseid) ja seljaaju närvidest (mis innerveerivad tüve, jäsemeid ja seljaaju).osa peast).

Närvisüsteemi kahjustavad haigused koertel: tea, millised on kõige levinumad neist

Kahjuks on palju haigusi, mis võivad mõjutada koera närvisüsteemi. Kuna see süsteem vastutab paljude organite toimimise eest, on neuroloogilise probleemiga koer ohtlik seisund, kuna see võib mõjutada kogu keha. Mõned näited koera haigustest, mis mõjutavad närvisüsteemi, on järgmised:

• Koerte katku

• Koerte nakkuslik hepatiit

• Toksoplasmoos

• Kaelalihase spondylomyelopaatia (wobbleri sündroom)

• Epilepsia

• Vahepealne kõõlusepõletikuhaigus

Neuroloogiliste probleemidega koertel esineb sageli halvatust ja värinat.

Peamine viis teada saada, kas teie koeral on neuroloogiline probleem, on jälgida märke. Mõned teie koera käitumisviisid võivad näidata, et tegemist võib olla närvisüsteemi mõjutava koerahaigusega. Peamised neist on järgmised:

• Pearinglus

• Krambid

• Üldine värisemine

• Paralüüs jäsemetes

• Nõrkus

• Muutused kõndimises

• Unetus

• Muutused meelte ja vaimse seisundi osas

• Teadvuse kaotamine

Neuroloogilise probleemiga koer: ravi tuleks alustada võimalikult kiiresti.

Koera närvisüsteemi mõjutavad haigused on sageli ravimata, kuid on olemas võimalused sümptomite raviks, et koeral oleks parem elukvaliteet. Neuroloogilise probleemiga koera puhul tuleks ravi alustada varakult, et vältida haiguse progresseerumist ja tagada paremad võimalused paranemiseks. Seetõttu on vajalik, et lemmikloom viiks märke ilmnemisel veterinaararsti juurde. Seal onArst teeb testid, et kinnitada, kas ja milline haigus koertel mõjutab närvisüsteemi. Pärast diagnoosimist teab loomaarst, milline on parim raviviis.

Brahütsefaalsed koerad ja siiringomüeliaga koerad on näited neuroloogilise probleemiga koerast.

Mõned koeratõud on aja jooksul kannatanud muutuste tõttu, mis on peamiselt tingitud inimese tegevusest. Paljud neist muutustest on põhjustanud nende loomade aju kahjustusi. Suurim näide on brahütsepalilised koerad. Mops, shi tzu ja prantsuse buldogi tõugu koerad on tekkinud ristamisel, mis on tehtud eesmärgiga luua väiksema suukorviga liike. Need ristamised on teinudNende loomade kolju suurus on lühem ja väiksem kui normaalne, lisaks põhjustab see hingamisprobleeme. Teine näide on koerad, kellel on syringomyelia, seisund, mis põhjustab seljaaju vedeliku (CSF) kogunemist seljaajus. See põhjustab Chiari väärarengut, mille tõttu on aju suurem kui kolju. See on nagu aju kokku surutudSee seisund on kõige sagedamini levinud väikestel koertel, nagu malta, chihuahua ja Cavalier King Charles Spaniel.