Kasside panleukopeenia on üks ohtlikumaid kasside haigusi, mis on olemas. Tuntud ka kui kasside parvoviirus, on haigus väga nakkav ja võib põhjustada surma, kui seda varakult ei diagnoosita. Kasside parvoviirus, mis kannab kasside panleukopeeniat, on väga vastupidav ja areneb looma organismis kiiresti. Nakatumise korral kahjustab see immuunsüsteemi ja erinevaid organeid.Et rohkem teada saada kasside panleukopeenia kohta, sümptomite kohta, kuidas seda ravida ja kuidas seda ennetada, vaadake artiklit, mida Kodu käpad on ette valmistatud järgmisena.

Kasside panleukopeenia on põhjustatud väga resistentse ja nakkava viiruse poolt.

Kasside panleukopeenia on väga nakkav viirushaigus, mis mõjutab kassipoegi. Seda põhjustab kasside parvoviirus (FPV) - seega nimetatakse seda ka kasside parvoviroosiks. Seega võime öelda, et parvoviroos esineb nii kassidel kui ka koertel. Siiski on tegemist erinevate haigustega. Kasside parvoviirus kuulub parvoviiruste perekonda, mis on sama, mis koerte parvoviroosi põhjustav viirus, kuid need ei ole samad.Seega, kui parvoviirus on nakatunud kassi, siis erineb see koera omast, sest tegemist ei ole sama haigusega, vaid neil on lihtsalt samasse perekonda kuuluvad edasikandjad.

Lisaks on levinud, et inimesed nimetavad kasside panleukopeeniat "kasside katku". Kasside katku on koerte haigus, millel on väga sarnased sümptomid nagu panleukopeenial, kuid tegemist on erinevate haigustega. Panleukopeeniat peetakse kiiresti ja kergesti levivaks haiguseks. Seda seetõttu, et kasside parvoviirus on äärmiselt vastupidav ja võib kaua aega ühes kohas püsida.Kasside parvoviirus on tavaliselt endeemiline, st see avaldub peamiselt kolooniates.

Panleukopeenia kassidel on põhjustatud otsesest kokkupuutest viirusega keskkonnas.

Kasside panleukopeenia levib tavaliselt siis, kui terve kass puutub kokku nakatunud looma väljaheidete, uriini või süljega. See võib juhtuda siis, kui kass kasutab ühiseid esemeid, näiteks pesakasti, toidu- ja veekausse ning mänguasju. Seetõttu levib see kiiresti kohtades, kus käib palju kasse, näiteks kassikodus,Nagu oleme selgitanud, on kasside parvoviirus äärmiselt resistentne, nii et kui ruumides on kass, kellel on panleukopeenia, siis puutub viirus kokku ja jääb isegi väljaspool looma keha veel pikaks ajaks keskkonda elama, nakatades iga kassipoega, kes sellega kokku puutub.

Parvoviroos vaktsineerimata kassipoegadel on raskem kui täiskasvanutel.

Panleukopeenia on äärmiselt nakkav ja võib mõjutada vaktsineerimata kassipoegi igas vanuses, alates kutsikatest kuni vanemate kassideni. Siiski võib haiguse avaldumise intensiivsus olla erinev. Tavaliselt mõjutab kasside panleukopeenia vaktsineerimata kassipoegi kuni 12 kuu vanuseid. Neil juhtudel esineb parvoviirus kassidel tavaliselt kõige raskemal kujul, mille sümptomid on järgmisedKui täiskasvanud või eakate kasside puhul esineb kasside panleukopeenia, on see tavaliselt kergem, kuid kiireloomuline ravi on siiski vajalik.

Parvoviroos: kassidel on äärmiselt nõrgenenud immuunsüsteem.

Pärast nakatumist läbib kasside parvoviirus kõigepealt limaskestad ja lümfikoed. Seejärel levib see vereringe kaudu. Kasside parvoviirustel on omadus, mida nimetatakse tropismiks. See tähendab, et neid meelitavad peamiselt rakud, mis suudavad kiiresti paljuneda. Seetõttu asub panleukopeenia tekitaja tavaliselt koerakkudesse.lümfirakud (lümfotsüüdid) ja soolestik, kuna need paljunevad kiiresti, soodustades viiruse enda kiiremat paljunemist. Seega kannatavad kõik kehaosad, mida rünnatakse, haiguse tagajärgede all. Kuna kasside parvoviirus ründab keha kaitserakke, nõrgeneb looma immuunsüsteem üha enam. Kuna kassipoegadeei ole veel hästi arenenud immuunsust, on kasside panleukopeenia tema jaoks veelgi tõsisem.

Kasside panleukopeenia: sümptomid ilmnevad järsku ja üsna intensiivselt.

Kasside parvoviiruse inkubatsiooniaeg - st nakatumise ja sümptomite ilmnemise vaheline aeg - ei ole väga pikk. Seega hakkavad kasside panleukopeenia puhul sümptomid ilmnema umbes nädal pärast kokkupuudet viirusega. Pärast seda perioodi hakkavad sümptomid ilmnema korraga, nõrgestades looma kiiresti ja väga intensiivselt. Kasside panleukopeenia sümptomid on järgmised.Kõige iseloomulikumad on kassi kõhulahtisus ja oksendamine, mis võib olla väga intensiivne ja viia dehüdratsioonini. Kassil, kellel on kasside panleukopeenia, on kõige sagedasemad sümptomid:

• Kõhulahtisus (verega või ilma)
• Oksendamine
• Dehüdratsioon
• Anoreksia
• Kollatõbi (seotud maksafunktsiooni häirega)
• Kõrge palavik
• Söögiisu puudumine
• Kõhupiirkonna hellus
• Kahvatu limaskestad
• Apaatia
• Depressioon

Kasside parvoviirus tiinetel naistel võib põhjustada kassipoegadel raskeid järelmõjusid

Kasside panleukopeenia võib tiinetele kassipoegadele kujutada endast veelgi suuremat ohtu. Kui tiinel kassil tekib haigus, on oht, et see kandub edasi tema kõhus olevatele kassipoegadele. Kasside parvoviirus mõjutab peamiselt loote aju, põhjustades kaasasündinud väikeaju hüpoplaasiat. See seisund põhjustab sündides tõsiseid liikumisprobleeme ja värisemist. LisaksLisaks sellele on panleukopeeniaga tiinel naisel suur risk surnult sündinud kutsikate tekkeks.

Panleukopeenia diagnoositakse testide ja lemmiklooma anamneesi analüüsimisel.

Et diagnoosida kassidel panleukopeenia, teeb loomaarst mõned testid. Tehakse WBC, et analüüsida valgete vereliblede arvu. Kui loomal on kasside parvoviirus, on need näitajad üsna madalad, sest viirus ründab just neid rakke. Tehakse ka vereanalüüs, et lugeda punaseid vereliblesid. Lisaks sellele palpeerib loomaarst piirkonnaPanleukopeenia diagnoosimiseks peab arst hindama ka looma anamneesi. Seetõttu rääkige talle konsultatsioonil kõik kohad, kus teie lemmikloom on käinud, kas ta on kokku puutunud teiste loomadega ja kas ta on teadnud, et piirkonnas on mõni kassipoeg haigestunud. Kui diagnoos kinnitatakse, hoiatage loomahoidjaid, kes on sisenenudkokkupuutel oma lemmikloomaga, sest ka nende tussid võivad olla saastunud.

Panleukopeenia ravi toimub toetavate tehnikate abil.

Kasside panleukopeenia on ravitav, kuid oluline on diagnoosida see võimalikult kiiresti, et alustada ravi võimalikult kiiresti. Panleukopeenia progresseerub kiiresti ja kui seda kiiresti ei ravita, võib see olla väga raskesti ravitav. Kasside panleukopeenia ravi toimub antibiootikumidega, mille määrab loomaarst optimaalse koguse antibiootikumidega.Oluline on meeles pidada, et kunagi ei tohiks teha eneseravi, sest ainult arst teab, mis teie lemmiklooma tõeliselt ravib. Lisaks sellele tehakse toetavat ravi, näiteks kasside puhul vedeliku ravi. See aitab taastada veetaset ja dehüdratsiooni tõttu kaotatud elektrolüüte. Iga sümptomiga võitlemiseks võib rakendada ka muid spetsiifilisemaid ravimeetodeid, misilmuda.

Kasside parvoviiruse vastu võitlemiseks keskkonnas on oluline desinfitseerida saastunud ala.

Kui teie lemmikloomal on olnud kasside panleukopeenia, on lisaks ravile oluline viia läbi keskkonna tugev puhastamine. Kasside parvoviirus võib jääda elusaks väljaspool looma organismi pikaks ajaks. Seega, isegi kui kass ei saa kaks korda panleukopeeniasse haigestuda, võivad teised loomad nakatuda vähimagi kokkupuute korral viirusega keskkonnas. Seetõttu on koha desinfitseerimine oluline.Ärge kasutage lihtsalt tavalist desinfitseerimisvahendit, sest sellest ei piisa. Kasutage naatriumhüpokloriidi ja naatriumhüdroksiidi lahust. Kandke seda kogu keskkonda, kuid eemaldage loomad enne selle kasutamist piirkonnast, et vältida kassi mürgitamist.

Kasside panleukopeenia vaktsiin on peamine viis haiguse ennetamiseks.

Kasside parvoviroosi saab ennetada väga lihtsal viisil: kasside vaktsineerimine. Kasside panleukopeenia vastane vaktsiin on osa nn neljakordse vaktsiini. Seda võib manustada alates kahe kuu vanusest. Pärast kolme või nelja nädala möödumist esimesest annusest manustatakse teine annus. Pärast teist manustamist tuleb veel oodata umbes kaks nädalat, mis on vaktsiini manustamiseks vajalik aeg.Siis on teie kassipoeg kaitstud parvoviiruse eest. Kassid vajavad iga-aastast vaktsineerimist, et tagada kaitse alati. Kuna kasside panleukopeenia on väga nakkav, on oluline oma kassipoega viivitamatult vaktsineerida. Kasside vaktsineerimiskava täpne järgimine on parim viis kaitsta oma kassipoega kõige ohtlikumate haiguste eest.