Kassi kriimustustõbi on zoonoos, mis oma nimest hoolimata võib levida ka koerte ja inimeste vahel. Kassid on aga peamised edasikandjad: nagu juba haiguse rahvapärane nimetus näitab, on kriimustamine kõige levinum nakkusviis. Seetõttu tuleb kasside rünnaku korral kas mängu ajal või kassi valesti käsitledes kahekordistada tähelepanu.Kõigest hoolimata on bartonelloosi loomadel ja inimestel võimalik ravida ja ravida. Selle sümptomid on igaühel erinevad ja kassi kriimustustõve üksikasjadega saate tutvuda järgmises artiklis!

Kasside kriimustustõbi on zoonoos, mida levitavad Bartonella-bakterid.

Bartonelloosi, tuntud ka kui kassi kriimustustõbi (CSD), põhjustab Bartonella-nimeline bakter ja mõjutab mõningaid koduloomi, eriti kasse. Peamine nakatumisviis on nakatunud kassi kriimustamine. Hoolimata sellest, et tegemist on zoonoosiga, ei ole haigus inimesel tavaliselt tõsine ja sellest on lihtne paraneda, kui ravi alustatakse varakult. Sel juhul on sümptomid järgmised.Bartonella henselae puhul on inimestel palavik, kõhuvalu, naha ilmingud, lümfadenopaatia (laienenud lümfisõlmede) ja uveiit.

Siiski on oluline mainida, et kassi kriimustuste raskusaste on erinev. Kui inimesel on eelsoodumusega haigus, võib see süveneda. Sama kehtib ka kasside kohta. Kui neil on haigused, nagu kasside FIV või FeLV, aneemia või kannatavad kasside uveiidi all, tuleb hoolitsust kahekordistada.

Igal juhul, kui puutute kokku peremehe vere või eritistega, on oluline, et pesete kahjustatud ala põhjalikult ja pöördute arsti poole. Teine detail on bakteritüvi, sest Bartonellat on 45 liiki. Kõik neist ei mõjuta inimest, kuid tähelepanu väärivad kõige kuulsamad, mida nimetatakse Bartonella Quintana ja Bartonella Henselae'ks.

Bartonelloos kandub edasi nakatunud kasside kratsimise teel ja ka parasiitide hammustamisega.

Kasside bartonelloos kandub edasi kirpude ja puukide, kokkupuute kaudu väljaheidetega ja/või nakatunud peremeeskassi poolt põhjustatud kraapimise kaudu. Selgituseks on, et nakatunud parasiit kannab haigust loomuliku hammustuse kaudu kassidele üle. Kuid lisaks on veel kirpude väljaheide: kui kass end kraabib, puutub ta kokku parasiidi väljaheidetega ja sel moel saabubBakter elab kassi küünte sees, mis soodustab uut nakatumist. See on ka põhjus, miks koertel on haigestumus väiksem, sest neil on vähem teravaid küüsi. Bartonelloosi bakter elab keskkonnas seitse kuni 14 päeva ja kassi vereringes umbes aasta.

Kassi kriimustustõve sümptomid on loidus ja palavik.

Bartonelloosi nakatumisel võivad kassid kannatada esimese kolme nädala jooksul vaiksete sümptomite all. Sellest perioodist alates muutuvad tunnused märgatavaks, kuid progresseeruvalt. Seetõttu on väga oluline hoida silma peal, et teie kassi käitumises toimuksid muutused, mis viitavad haigusele. Need on tavaliselt kassi kriimustustõve sümptomid:

• Apaatia
• Söögiisu puudumine
• Palavik
• Kaalukaotus või anoreksia
• Aneemia
• Lihasvalu
• Endokardiit (bakteriaalne haigus, mis mõjutab südame endoteelipinda ja südameklappe ning mille tagajärjeks võib olla südame väärarütmia ja rütmihäired).
• kasside uveiit (silma iirise põletik, mis põhjustab tugevat valu ja tahtmatut liigset pisaramist).

Bartonella sümptomite raskusaste sõltub kassi üldisest tervislikust seisundist ja tema immuunsüsteemi seisundist. Diagnoosi kinnitamiseks peaks loomaarst tellima seroloogilise testi, et tuvastada bakterite olemasolu veres (näiteks verekultuuride uuring), samuti vereanalüüsi ning väljaheite- ja uriinianalüüsi.

Kas Bartonella henselae põhjustatud haigus on ravitav?

Hoolimata kergest edasikandumisest on kasside kriimustustõve ravi väga tõhus ja paranemine lihtne. Ravi põhineb looma poolt esinevate sümptomite eest hoolitsemisel, olgu see siis palavik või südamehaigus. Algfaasis võib soovitada kasside antibiootikumide kasutamist, et vältida haiguse progresseerumist. Ravi pikkus on iga juhtumi puhul erinev. Kuid isegi kui sümptomid onlõpetada, bakter Bartonella henselae säilib kassi organismis aasta aega, mistõttu on oluline, et lemmiklooma üldise tervisliku seisundi kontrollimiseks tehakse veterinaarkontroll.

Kasside bartonelloos: ennetada saab nõuetekohase lemmiklooma- ja keskkonnahügieeni abil

Kassi kriimustustõve ennetamiseks on oluline hoida keskkond puhtana ja kirbudevabana. Selleks on oluline hoolitseda loomade hügieeni eest. Säilitage rutiinne hooldus kassi küünte eest, puhastades ja trimmides neid kaks kuni kolm korda kuus. See tähelepanu on huvitav, et vältida edasikandumist näiteks mängu ajal. Teine hooldus on hoida pesakast puhtana.kass, kogudes väljaheiteid iga päev ja pestes konteinerit kaks korda kuus.

Muud põhilised ettevaatusabinõud, nagu aknavõrgud ja siseruumides kasvatamine, on olulised, et vältida kasside pääsu tänavale ja nakatumist. Need üksikasjad vähendavad nii bartonelloosi kui ka teiste kasside nakkuslike haiguste, näiteks toksoplasmoosi ja sporotrihhoosi ohtu.

Bakterid, mis põhjustavad kasside kriimustustõbe, on sagedamini levinud soojematel aastaaegadel, kui keskkond on niiskem. See suurendab seda levitavate parasiitide vastupanu ja paljunemist. Seetõttu on lisaks kassile oluline hoida maja puhtana.

Kuigi kassid on suuremad, on oluline hoolitseda ka koerte eest. Seega, kui loomaliigid elavad koos samas majas, olge eriti ettevaatlik, et keegi neist ei nakatuks. Näiteks koeraga jalutades kontrollige enne majja sisenemist, kas on parasiite ja hügieeni korralikult: mõni teine tänaval olev loom võib olla koera nakatanud, keda peetakse juhuslikeks peremeesteks.