Kassipoegade omamine kodus ulatub kaugemale lõbutsemisest ja kallistamisest. Kassipoegade eest hoolitsemine tähendab ka seda, et tuleb teada, kuidas tuvastada, kui kassipoegadel on midagi viga. Kõige levinumad - ja tõsisemad - haigused, mis võivad kassipoega mõjutada, on FIV, FeLV ja kasside FIP. Lisaks neile vajavad ka toksoplasmoos (ehk kassihaigus), klamüdioos ja krooniline neerupuudulikkus kassideltähelepanu, kuna neil võivad olla tõsised tagajärjed, kui neid ei ravita või ei kontrollita korralikult. Et aidata teil sümptomeid ära tunda, on Kodu käpad on kokku pannud põhiteabe iga kodukasside haiguse kohta. lisateave on tulemas!

1) Toksoplasmoos, "kassihaigus".

Kasside toksoplasmoosi - mida nimetatakse ka kasside haiguseks - nimetatakse mõnevõrra eksitavalt nii. Kuigi nad on haigust põhjustava algloomi Toxoplasma gondii lõplikud peremehed, ei saa öelda, et see on üks kasside poolt levitatavatest haigustest. Kassid on tegelikult vaid reservuaariks algloomade paljunemiseks, kuid nad ei kanna haigust edasi.Nakatumiseks peavad kassid sööma nakatunud looma toorest või poolküpsetatud liha ning Toxoplasma gondii paljunemiseks kulub umbes 15 päeva.

Toksoplasmoosil puuduvad esialgu selged sümptomid ja see on mõnikord asümptomaatiline, kuid kaugelearenenud staadiumis on võimalik märgata mõningaid kliinilisi tunnuseid. Need on järgmised:

• Kassi oksendamine
• Kõhulahtisus
• Palavik
• Hingamispuudulikkus
• Anoreksia
• Köha
• Lihasvalu

Ennetamine

Toksoplasmoosi ennetamiseks on kõige olulisem, et teie kass toidab oma kassi toorest või väheke keedetud toitu. Ideaalne on säilitada tasakaalustatud ja tervislik toit, kus on kvaliteetne toit ja lemmiklooma organismile sobivad vahepalad. Samuti on oluline vältida, et teie kassi jahiinstinkt kõneleks valjemini ja üritaks püüda loomi, kes võivad olla looduses.saastunud, näiteks närilised, linnud ja muud loomad.

2) FIV kasside puhul

Kasside FIV - tuntud kui AIDS kassidel - on väga keeruline haigus. Seda põhjustab kasside immuunpuudulikkuse viirus ja see vajab tähelepanu, sest see mõjutab otseselt kassi immuunsüsteemi. Haigusel on kolm erinevat faasi ja välja arvatud teine (mis on asümptomaatiline), on igal faasil spetsiifilised sümptomid.

Esimeses etapis esineb haige kass:

• Palavik
• Lümfisõlmede laienemine
• Anoreksia

Kui kasside FIV jõuab lõppstaadiumisse, on surmarisk suur ja kassidel võib täheldada mõningaid nakkuse sümptomeid, näiteks:

• Naha kahjustused
• Sepsis, mis on üldine infektsioon.
• sekundaarsed haigused, mis võivad mõjutada igemeid, suud, seedetrakti, kuseteid ja nahka.

Siiski on õige hoolduse korral võimalik pakkuda oma neljajalgsele sõbrale rohkem elukvaliteeti ja vältida tema jõudmist kasside FIV-i kroonilisse faasi. Selleks on vaja iga 6 kuu tagant külastada veterinaararsti, et hinnata kassipoisi tervislikku seisundit ja kassipoegade haiguse võimalikku arengut.

Ennetamine

Kõige tähtsam asi kasside FIV-i ennetamiseks on kasside kastreerimine. See hoiab ära võimaliku kodust põgenemise ja seega ka kokkupuute teiste tänavaloomadega, sest see haigus kandub edasi nakatunud kassi kaudu. Samuti on oluline panna akendele, rõdudele ja tagahoovidele kaitsevõrgud.

3) Feline FeLV

FeLV on tuntud kui kasside leukeemia ja see on väga sarnane inimestel esineva haigusega. Seda põhjustab retroviirus ja see võib looma organismis vallandada mitmeid probleeme. Nakatumiseks peab kass olema otseses kontaktis teise nakatunud kassiga. See kontakt hõlmab ühiseid potte, karpe, mänguasju, sülge ja isegi hammustusi ja kriimustusi. Selle haiguse puhul on tegemistkass, kõige levinumad sümptomid on:

• Aneemia
• Palavik
• Kass kaotab kaalu
• Igemete düsfunktsioon
• Käitumuslikud muutused (näiteks masendunud kass).

Ennetamine

Kuna tegemist on väga nakkava haigusega, millel puudub ravi, on parim, mida teha, võtta mõned meetmed kasside FeLV ennetamiseks. Kassidele on olemas vaktsiin selle haiguse vastu, kuid enne vaktsineerimist tuleb teha kiire test, et veenduda, et loomal ei ole viirust. Muud meetmed, mida saab võtta, on kassi kastreerimine ja siseruumides kasvatamise eelistamine.

4) kasside FIP

Nakkushaigustest vajab kasside puhul erilist tähelepanu kasside FIP ehk kasside infektsioosne peritoniit. Seda seetõttu, et kuigi sellel ei ole ravi ega spetsiifilist ravi, aitab loomaarsti poolt tehtud diagnoos - ja palju! - kontrollida haiguse kliinilisi tunnuseid. Kasside FIP-i põhjustab koronaviiruste perekonda kuuluv mikroorganism ja see võib avaldudakuivad või väljavoolavad vormid.

See levib kokkupuutel saastunud esemete, väljaheidete ja keskkonnaga ning võib tekkida ka siis, kui esineb mutatsioon entero-koronaviiruses (viirus, mis elab looduslikult kasside soolestikus). See on üks levinumaid haigusi kassidel, kelle immuunsus on kahjustatud, ja kõige sagedamini esinevad sümptomid on järgmised:

• Kass kaotab kaalu
• Kõhu laienemine
• Hingamisraskused
• Palavik
• Pehme ja nõrk kass

Ennetamine

FIP kassidel, nagu ka FIV ja FeLV, tekib otsese kontakti korral nakatunud loomade ja keskkonnaga. Seega, et mitte riskida haigestunud kassiga, tuleks sellist kontakti vältida. Kasside FIP-i põhjustav viirus võib esineda mitmetel kassidel, kellel haigus ei ilmne, mistõttu on nii raske teada, kas kass on puutunud kokku nakatunud lemmikloomaga või mitte. Akastreerimine ja siseruumides kasvatamine on parimad võimalused!

5) Kasside klamüdioos

Kassikloomade klamüdioosi põhjustab bakter, mis on infektsioon, mis esialgu mõjutab loomade silmi. Kuid erinevalt konjunktiviidist on klamüdioosil ka teisi kaasnevaid sümptomeid, mis võivad panna mõnda hooldajat arvama, et kassipojal on gripp, kuid tegemist on klamüdioosiga. Seetõttu tuleks vältida eneseravi ja soovitus on viia loom konsultatsioonile.Selle kassihaiguse tüüpilised kliinilised tunnused on järgmised:

• Punane ja paistes kassisilm
• Hingamisteede infektsioon
• Ninakinnisus
• Aevastamine
• Köha

Ennetamine

Kassidele on olemas vaktsiin, mis suudab kaitsta kasside klamüdioosi eest, milleks on kasside neljakordne vaktsiin. See sisaldab selle haiguse antigeeni ja on üks kohustuslikke vaktsiine kassipoegadele (eriti kuna see on vaktsineerimata kassipoegade üks levinumaid haigusi). Sellega seoses on hea viis nakatumise vältimiseks piirata oma kassi kokkupuuteid teadaoleva ja puhta keskkonnaga.

6) Neerupuudulikkus kassidel

Kasside neerupuudulikkus on teine suur probleem, mis võib häirida kassipoegade elu. Haigus võib mõjutada kassipoegi igas eluetapis, kuigi see on sagedasem eakatel loomadel. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu kõigile ebatavalistele tunnustele, mis võivad viidata kassi haigusele, et saaks diagnoosi panna ja alustada haiguse kontrollimist. Sümptomid, mis tavaliselt viitavad kassipoegadepatoloogia on:

• Liigne uriini tootmine
• janu ja liigne vee tarbimine
• Oksendamine
• Kass kaotab kaalu

Ennetamine

Kasside neerupuudulikkust on võimalik ennetada! Haiguse ennetamiseks on suurepärane võimalus julgustada oma kassi rohkem vett jooma. Selleks on hea nipp osta loomadele veepurskkaevusid või pakkuda kassidele isegi puuvilju, mille koostises on palju vedelikku, näiteks arbuus. Ka kotikesed aitavad palju kaasa lemmikloomade vedelikusisaldusele, sest neis on suures koguses vett.vesi.

Erinevate kasside haiguste ühised sümptomid

"Minu kass on äkki kaalust alla võtnud" ja "Mida teha nõrga kassiga" on tüüpilised päringud lemmikloomaomanikult, kes on mures oma lemmiku tervise pärast, kuid tavaliselt on nendega kaasas suur nimekiri haigustest. Haigel kassil - st haigel, nõrgal kassil - võib olla mitmeid sümptomeid, mis võivad viidata kõigele alates lihtsast kassi viirusnakkusest kuni millegi tõsisemani, näiteks eespool nimetatud haigusteni.

Kui märkate, et teie kass on murekas, ei jaksa rutiinseid ülesandeid täita või esineb spetsiifilisemaid sümptomeid, näiteks kassil on nõrkus tagajalgades, siis peaksite oma lemmikloomale rohkem tähelepanu pöörama ja pöörduma loomaarsti poole. Siin on loetelu sümptomitest, mis võivad teie lemmiklooma mõjutada:

Kass, kellel on jalgade nõrkus - See märk võib sageli viidata mitmesugustele haigustele, näiteks kõrvapõletikele, traumale ja liigese- või lülisambaprobleemidele.

Halvatu kass - Kui kassil on küüned eemaldatud ja ta ei saa enam oma jalgu liigutada, võib halvatus olla ajutine või püsiv. See sõltub põhjustest, mida peab hindama spetsialist.

Unine kass - Loomulikult magavad kassid palju, kuid kui see ületab 15 tundi päevas, on hea neil silma peal hoida. Liigne unisus võib viidata valule, palavikule ja erinevate haiguste, näiteks kassiviiruse esinemisele.

Väga õhuke ja nõrk kass - Liigne kehakaalu langus, mis võib muuta kassi nõrgaks ja anorektiliseks, on sümptom, mis on seotud mitmete haigustega. Kasside diabeet, kilpnäärme ületalitlus, neerupuudulikkus ja isegi kasvajad on tähelepanu väärivad asjaolud.

Kass, kellel on pearinglus - Sellistel juhtudel võib olla nii, et isutus (ja sellest tulenevalt ebapiisav söötmine) võib muuta looma uimaseks ja nõrgaks. Kui kass ei taha ilma nähtava põhjuseta süüa, võib ta olla haige.