Kasside soolepõletik on haiguste kogum, mis mõjutab kasside seedesüsteemi. Põletiku tõttu on süsteemi moodustavatel organitel raskusi toimimisega, mis viib lõpuks seedeprobleemide, oksendamise ja kõhulahtisuse tekkeni. Et paremini mõista, mis on kasside soolepõletik ja kuidas see kassidel avaldub, on vaja tutvuda Kodu käpad rääkis veterinaararst Fernanda Serafimiga, kes on kirurg ja üldarst, kellel on väikeloomade meditsiini doktorikraad. Ta selgitas kõike selle haiguse kohta, mis võib kassid nõrgestada. Vaadake seda!

Mis on põletikuline soolehaigus kassidel?

Vastupidiselt sellele, mida paljud arvavad, ei ole kasside põletikuline soolehaigus mitte üks haigus, vaid peensoolt ja jämesoolt mõjutavate haiguste rühm. "Kasside põletikulise soolehaiguse all mõistetakse gruppi kroonilisi soolehaigusi, mis mõjutavad limaskesta limaskesta põletikulise rakkude difuusse infiltratsiooni kaudu. See lõpeb sellega, etmuutes seeläbi võimet seedida ja imenduda," selgitab Fernanda. Seega hakkab põletikulise soolehaiguse korral kassidel suurenema põletikurakkude paljunemine, mis tungib sooleorganitesse ja mõjutab negatiivselt looma tervist.

Kasside soolestiku infektsiooni haiguse raames on mitmeid näiteid haigustest. Kõigil neil on väga sarnased sümptomid. Erinevus seisneb peamiselt selles, millist tüüpi põletikuline rakk lõpuks paljuneb ja põhjustab haiguse. Kõigist haigustest on kõige levinum kasside enteriit. See võib olla kasside plasmotsütaarne lümfotsütaarne enteriit (kui suureneb lümfotsüütide japlasmarakud) või eosinofiilne kassienteriit (kui eosinofiilide arv suureneb).

Põletikuline soolehaigus: kassidel tekib see probleem tasakaalustamata toitumise ja madala immuunsuse tõttu.

Selle probleemi põhjuse kohta on vähe teada, nii et sageli öeldakse, et põletikuline soolehaigus kassidel esineb loomulikult, kuid arvatakse, et selle ilmnemine kassidel on seotud immuunsuse ja ebapiisava toitumisega, nagu selgitab spetsialist: "Mõned uuringud näitavad, et kasside sooleinfektsioon võib tekkida immuunsüsteemi, toitumise koostoime tõttu,Fernanda rõhutab ka, et põletikulise soolehaiguse tekkimisel ei ole vanusepiirangut. Seda võib põdeda igas vanuses kassid, kuigi keskealised ja eakad kassid on tavaliselt rohkem altid.

Kasside soolenakkuse sümptomiteks on kõhulahtisus ja oksendamine.

Kui kassidel tekib põletikuline soolehaigus, ilmnevad neil sümptomid, mis on ühised paljude seedesüsteemi mõjutavate haiguste puhul. Lisaks sellele, et kass oksendab või tal on kõhulahtisus, märgib Fernanda, et kõige sagedasemad põletikulise soolehaiguse sümptomid on:

• Kaalukaotus
• Kassi väljaheited koos verega
• Letargia
• Söögiisu kadumine

Põletikulise soolehaiguse diagnoosimiseks tuleb kassidel teha rida teste.

Kasside soolenakkuse diagnoosimine võib olla keeruline, kuna tegemist on haigusega, mille sümptomid on ühised mitmete teiste haigustega. Õige diagnoosini jõudmiseks on vaja välistada muud võimalikud põhjused ja teha erinevaid teste. "Kasside põletikulise soolehaiguse diagnoosimine toimub kliiniliste tunnuste ja hematoloogiliste testide ningkoproparasitoloogilised testid, samuti pildiuuringud (kõhu ultraheli) ja soole biopsia," ütleb Fernanda.

Põletikuline soolehaigus kassidel: ravi eeldab toitumisharjumuste muutmist

Immuunsuse ja kassi toitumise vahel on tugev seos. Ebapiisav toitumine nõrgestab kassi immuunsüsteemi. Seetõttu algab põletikulise soolehaiguse ravi toitumise muutmisega. Uus toitumine aitab tugevdada kassi immuunsust ja võib kergendada seedimist. Samuti võivad olla näidustatud ravimid, nagu antibiootikumid ja immunosupressandid." Ravi onÕige toitumise ja medikamentoosse ravi kombinatsioon on see, mis muudab ravi edukaks," ütleb ta.

Kasside soolenakkused võivad korduda, kui neile ei anta nõuetekohast hooldust

Pärast põletikulise soolehaiguse diagnoosimist kassidel tuleb rangelt järgida ravi, et seisund stabiliseeruks. Kuid oluline on rõhutada, et teatud ettevaatusabinõud, näiteks toitumise muutmine, peaksid saama rutiini osaks, sest on olemas võimalus, et probleem taastub." Haigus võib korduda kogu kassi elu jooksul. Uuringuid tuleks tehasageli, et hinnata vajadust kohandada ravimi annust ja tagada adjuvantide püsivus," lõpetab Fernanda.