Kassimadudega kassi leidmine on tavalisem olukord, kui arvata võib. Isegi kassid, kes ei lahku sageli kodust, võivad sattuda nende parasiitidega nakatuma. Kassimadudega nakatumine toimub peamiselt kokkupuute kaudu loomade ja saastunud esemetega - milleks võib olla isegi lihtne riidetükk hoidjalt. Kui me näeme pilte kassimadudest, siis on seeSeda seetõttu, et ei ole olemas mitte ainult üks kassiuss, vaid mitu. Seetõttu on oluline teada, millised on kõige levinumad kassiussid ja kuidas need mõjutavad kassi tervist.

Mis on ussid kassidel?

Kassimadu on parasiitide liik, mis on tuntud oma jäsemeta keha poolest. Madud võivad elada paljudes erinevates kohtades: vees, maismaal ja teiste loomade kehades. Kõige sagedamini on tegemist soolemadudega. Selle probleemiga kassidel on kõhulahtisus, oksendamine ja veri väljaheites, kui uss asub soolestikus.

Aga milline näeb välja kassi uss? Parasiit võib olla kahe erineva kujuga: ümarussid ja lameussid. Kasside ümarussid on silindrikujulised ja neil on kindel, staatiline nahk. Nad ladestuvad soolestikusse ja toituvad sellest, mida loom sööb, põhjustades alatoitumust ja soolestiku reaktsioone. Näiteks on Ancylostoma spp. Lameussid seevastu on väga lamedad ja paelataolise välimusega. Nagu ümarussid kassidel, võivad nad põhjustada sooleprobleeme. Näiteks on paeluss, see kuulus valge uss, mis tuleb kassist välja. Kasside paelussid levivad peamiselt peremehe, näiteks kirpude ja teiste nakatunud loomade sissevõtmise teel.

Tüübid ussid kassidel

Kasside lame- ja ümarusside klassifikatsioonide raames võib ära tunda erinevaid kasside ussitüüpe. Neid põhjustavad erinevad parasiidid ja nad võivad saastuda erinevalt. Kõige levinumad on:

Kasside paeluss: paeluss vastab lameusside suurele rühmale. Seda tüüpi kasside ussid asuvad soolestikus ja toituvad kõigest, mida kassikass söödab. Lisaks on kasside paelussil mehhanismid, mis aitavad tal kinnituda soolestiku seina külge. Sageli võib kasside paelusside fotodel näha ka kasside paelussi segmentide kujul kasside väljaheites. Kasside paelussi nakatumine toimub allaneelamise teel.Üks levinumaid kasside paelussi tüüpe on Echinococcus, mis on zoonoos - s.t. see nakatub ka inimestesse.

Ümaruss: ümarussid on lameusside liigid, mis esmalt asuvad soolestikus ja võivad haiguse süvenedes liikuda teistesse organitesse. Nakatumine võib toimuda emalt lapsele juba emakas olles või kokkupuutel saastunud loomade või esemete vastsete vastsetega. Ka see kassimadu põhjustab erinevaid sooleprobleeme.

Giardia: Giardia on üks levinumaid kassimadusid, mida peetakse samuti zoonoosiks. Seda kassimadu põhjustab parasiit Giardia lamblia, mis nakatab kassi pärast seda, kui ta on söönud midagi haigusega saastunud. Tavaliselt esineb see filtreerimata vees, toidus, mida ei ole põhjalikult pestud, ja nakatunud loomade vahel jagatud esemetes.

Südameuss: Kasside südamerakkus on üks kõige tõsisematest kasside ussitõve liikidest. Nagu nimigi ütleb, on peamine organ, mida mõjutatakse, süda. Nakatumine toimub pärast saastunud sääskede hammustust. Vastne läbib naha, läheb arteritesse ja jõuab südamesse, kus põhjustab põletikku ja levib vereringe kaudu kogu kehas. Nagu selle kasside ussitõve liigi puhul ongisoolestik ei ole peamine kahjustatud organ, sagedamini esinevad muud sümptomid, nagu hingamisraskused, krambid, neuroloogilised probleemid, pimedus ja koordinatsioonihäired.

Ankylostom: konksuhaigus on kassidel esinev ussiliik, mis põhjustab konksuhaigust. Kuigi konksuhaigus on sagedasem koertel, võib konksuhaigus kassidel mõjutada ka kassipoegi, põhjustades loomale seedeprobleeme, kuna see jääb soolestikku. Nakatumine võib toimuda emakas - emalt lapsele edasi kandudes - või kokkupuutel saastunud loomade ja keskkonnaga.

Millised on kasside sõrmemädaniku sümptomid?

Kui teie lemmikloomal on see haigus, ilmnevad kassi sõrmemädaniku sümptomid, mis muudavad haiguse kergesti märgatavaks. Üldiselt on kassil, kellel on sõrmemädanik, rida sümptomeid, mida hooldaja saab hõlpsasti tuvastada. Kassi väljaheide koos sõrmemädanikuga on tavaliselt esimene märk, mis on tingitud kõhulahtisusest ja isegi vere esinemisest. Samuti on võimalik märgata kassi sõrmemädaniku sümptomeidkassi nahal, kõhul ja käitumises. Kuna enamik kasside ussitüüpe pesitseb soolestikus, on ussiga kassil kõige sagedamini täheldatavad seedeprobleemid. Kõige sagedamini esinevad sümptomid on:

• Kõhulahtisus

• Veri väljaheites

• Oksendamine

• Kaalukaotus

• Madu kassi väljaheites

• Palavik

• Letargia

• Kõhu turse

• Kuivad või karedad juuksed

Kassiuss inimestel: rohkem teavet nakkuse kohta

Üks suurimaid kahtlusi neil, kellel on kodus kassipoeg, on see, kas kassiussid võivad inimesele üle kanduda. On olemas mõned kassimadude liigid, mis võivad inimesele üle kanduda. Nende hulgas on Echinococcus ja Giardia. See kassimadude nakatumine inimesele toimub tavaliselt kokkupuutel saastunud esemetega. Seetõttu on oluline, kui kassidel - kassipoegadel või täiskasvanutel - on ussid olemas, et nende eest hoolitseda.Alati, kui te puutute nakatunud looma mänguasju või toidukaussi, peate põhjalikult pesema oma käed, puhastama esemed hästi ja vahetama sageli allapanu. Pidage meeles, et tähelepanu pööramine kassiusside sümptomitele on parim viis teada saada, kas teie kassil on uss. Esimeste märkide ilmnemisel viige kass veterinaararsti vastuvõtule ja tehkekeskkonna täielik hügieenilisus.

Kuidas ravida kassi sõrmemädanikku ja mida teha selle ennetamiseks?

Kui tuvastate ühe või mitu kassi sõrmemädaniku sümptomit, pöörduge professionaali poole, et saaksite õige diagnoosi panna. Üldiselt toimub ravi kassi sõrmemädaniku ravimitega. Kuid ärge mingil juhul püüdke oma lemmiklooma ise ravida. Ainult veterinaararst saab näidata, milline on parim ravi kassil, kellel on sõrmemädanik, vastavalt igale üksikjuhtumile.olukord.

Siiski tasub investeerida ennetusse, et teie sõber ei kannataks nende parasiitide käes: kassi deformeerimine on sellisel juhul suurepärane ennetav meede. See takistab teie lemmikloomal isegi haiguse nakatumist. Seetõttu on väga oluline hoida lemmiklooma deformeerijat ajakohasena. Esimene annus tuleks manustada 30 päeva vanuselt, nende vahel on veel kaks annust 15-päevase intervalliga. Seejärel tuleb igal aastal teha kordusannus.hoiab teie lemmiklooma alati kassiusside eest kaitstuna. Pöörake tähelepanu ka sellele, kus teie kiisu elab. Keskkondades, kus on vähem põhilised sanitaarsed tingimused ja kus on kergemini nakatumine kassiussidega, võib kaitse tagamiseks olla vaja rohkem annuseid.